Nimivoolu ja nimipinge mõistmine
Esiteks peame saama nimivoolu ja nimipinge teabe vahelduvvoolukontaktori tehnilistelt andmetelt või toote etiketilt. Need kaks parameetrit on aluseks kontaktori kandevõime arvutamisel.
Arvestades võimsustegurit
Vahelduvvoolu kontaktori kandevõime arvutamisel peame kasutusele võtma ka võimsusteguri mõiste. Võimsustegur on aktiivvõimsuse ja näivvõimsuse suhe, mis peegeldab elektriseadmete efektiivsust. Vahelduvvoolu kontaktorite puhul on võimsustegur tavaliselt 1 lähedal, kuid praktilistes rakendustes võib see erineda. Seetõttu peame täpsemate arvutustulemuste saamiseks määrama võimsusteguri väärtuse tegelikust olukorrast lähtudes.
Arvutamine valemi abil
Kolme parameetri – nimivoolu, nimipinge ja võimsusteguri – abil saame vahelduvvoolukontaktori kandevõime arvutamiseks kasutada valemit P=UIcosφ. Kus P tähistab võimsust (ühik: vatti), U tähistab pinget (ühik: volti), I tähistab voolu (ühik: amprid) ja cosφ tähistab võimsustegurit.
Näiteks vahelduvvoolukontaktori nimivooluga 10A ja nimipingega 220V ning võimsusteguriga 0,8 on 1,76 kW (st 10A * 220V * 0.8=1760W) kandevõime. See tähendab, et kontaktor suudab ohutult juhtida elektriseadmeid, mille võimsus ei ületa 1,76 kW.
Ettevaatusabinõud: Vahelduvvoolu kontaktori kandevõime arvutamisel peame tähelepanu pöörama järgmistele punktidele:
1. Veenduge, et kasutatavad parameetrid, nagu vool, pinge ja võimsustegur, oleksid täpsed;
2. Praktilistes rakendustes võivad vahelduvvoolu kontaktori kandevõimet mõjutada sellised tegurid nagu ümbritseva õhu temperatuur ja niiskus, seega tuleb neid tegureid mudeli valimisel arvestada;
3. Elektrisüsteemi ohutuse ja stabiilsuse tagamiseks on vahelduvvoolukontaktori valikul soovitatav jätta teatud varu.
